Tunde puhang...

hetkel on mu elus taas mingi raske periood...
ma lihtsalt mõtlen mida teha, mida tahta, kellega kus ja millal???
miks on kõik nii nagu on ja kas midagi on valesti või ei ole?
Tunnen taas puudust inimestest kelleta ma ei osanud kunagi oma elu ette näha. Ma ei kujuta ette kust sellised mõtted tulevad. Aga need piinavad mind. Raske on isegi oma kõige kallimale inimsele neid asju seletada.
Miks mõeldakse nii nagu mõeldakse? miks mind üldse häirib sellise inimese mõtlemine? Ta on kõige tühjem koht mu elus aga ikkagi segab.
Miks mulle aastaid hiljem helistab inimene keda ma tahaks unustada ja vihata aga ma ei suuda. Miks ei võiks ma päevast päeva särad ja tunda elust rõõmu ilma muredeta?
Iga pisem detail segab hetkel mu elu. Nii tahaks teada miks see nii on,  aga kuidagi ei oska välja selgitada seda.
Raske on aga kõige peab hakkama saama... Igal asjal on midagi positiivset!