Ei ole? Siis ma räägin sellest, kui aga oled siis tead täpselt mida ma hetkel tunnen.
See lugu sai alguse väga ootamatult. Ma ei oleks ennast iial sellises olukorras ettekujutanud. Aga nagu näha, elu teeb ootamatuid käändeid ja pöördeid.
Ühesõnaga , lugu sai alguse umbes 1,5 kuud tagasi. Ta lihtsalt tuli ning rohkemat polnud vajagi.
Inimene, kes suutis mu usalduse ja poolehoiu võita nii kiiresti. See on midagi uut. Üldjuhul ma ei usalda inimesi, Temas aga oli midagi sellist, mis püüdis kohe mu usalduse. Ma ei tea siiani , mis see on mis mind temas nii kinni hoiab.
Igatahes, see mis on , on minu jaoks kirjeldamatu. Ma pole ammu ennast tundnud nii nagu ma praegu tunnen. Ei , need pole liblikad kõhus või õhus. See on hoopis midagi sõnu seletamatut ja midagi väga erilist.
Inimesed, kes tunnevad mind aastaid ei tunne mind enam ära. Nad ei saa, aru mis on selles inimeses sellist, et ma olen nõus läbi tule ja vee minema. Olen korduvalt öelnud, et kui vaja korraldan kasvõi III Maailmasõja , aga teda ma ei jäta. Ma ei loobu temast.
Ta on mulle alati olemas, igas olukorras igas hetkes. Isegi kui ta pole minu kõrval, siis tean et ta on ikkagi minuga, sest minu südames on ta alati minuga. Minu jaoks on ta sõnuseletamatult oluline inimene. Mu kõige kallim, parem ja kõike muud veel. Ma hoolin temast väga väga palju.
Ta on isik, kellest ma hoolin iga päeva ja hetkega aina rohkem ja rohkem. Inimene kes saab mulle iga minutiga aina olulisemaks.
Mu elus pole pikkaaega olnud sellist inimest. Ma arvan,et ta ise ei kujuta ka ette kui kallis ta mulle tegelikult on, sest ma ei suuda seda kuidagi seletada. Ta on minu südames ja väga väga sügaval. Minu südamesaladus.
Mul oleks väga palju veel öelda, aga ma ei oska seda sõnadesse panna.
Sa pole filmistaar, ja pole rikas ka,
Kuid sinu südames on see miski,
Sa kõnnid silmad maas, kui võiksid särada
Ja leida oma teeeeeee..
