Sunday, 7 December 2014

Nädalavahetus :P

Ongi läbi, see pikk nädal ja nädalavahetus ! :)
Nädal koolis möödus nii nagu ikka ühe õpilase nädal koolis möödub. Hommikul vaevaline ärkamine, pikk koolipäev ning öösel kaua üleval olemised. Eks meile igaühele ole see tuttav teekond.
Reedel tulin siis venna juurde. Kuna kõik olid reedel suhteliselt väsinud nind jõudsime vennaga alles seitsme ajal koju, ei viitsinud keegi midagi teha.
Laupäeval oli venna taas tööl. Mina avasin silmad mingi poole ühe ajal. Päev otsa mängisin Lisandraga ning õhtul läksime välja. Kuna minul lube pole, pidi Kai kainet sõitma. Olin juba unustanud kui naljakas venna on kui ta purjus on. Meenutas mulle koheselt mu mõnda sõpra :D
Pühapäevane äratus oli siis see , et venna oli kodus ja ta mõtles hommikul mulle padjasõda teha. Siis söime kõhud täis ja läksime Jõuluturule. Raekoda on jõuludel tõesti väga ilus. Liikusime seal ringi, jõime kakaod ning glögi, ja venna mängis õnneloosi. Viskas taldrikuid kildudeks seal ja võitis Printsessile tiigri. Peale seda tulime koju. Söime ja vaatasime " Su Nägu Kõlab Tuttavalt" saadet.
Kuna vennakesel oli kõht tühjaks jäänud, otsustas ta oma naiskad kallisse kohta sööma viia ning viis meid Statoili burksi sööma. :D 



Nii see nädalavahetus venna juures lõppebki. Homme juba esmaspäev ja tuleb Haapsalu ära minna. Mõnes mõttes ma tahan sinna, samas aga jälle mitte :) Aga ainult 2 nädalat veel ja siis 2 kuud praktikat ja Hiiumaa elu ! I Love It ! (L)

Tuesday, 2 December 2014

Heihopsti 19 !

Kuna selgus, et mul on salajasi austajaid siis teen oma blogi uuesti lahti :)
Räägin siis oma 19 sünnipäevast.
Sünnipäev oli siis 27.11 eksole... nii läksime Hiiumaale. Kertu tuli ka ja suuuuur plaaan oli neljapäeval kodus olla ja reedel seda tähistama hakata. Aga noh mis seal ikka , läks lappama. Neljapäeval läksime juba Käina ära. Väike rumm ja sõbrad ja bussijuht. Mis seal ikka. Mingiaeg sai magama ka mindud. Mina isiklikult läksin juba väga vara magama kell oli umbes 00.30 , sest olin ikka korralikult väsinud oma koolinädalast.
Aga pole hullu, asjale tuli jätk juba järgmine päev REEDEL. Hommikul kui poisid silmad lahti tegid hakkasid nad juba peale jooma.. Me Kertuga sellised tagasihoidlikud neiud alustasime õhtul. Aga noh, viin tegi oma töö ja nii me kalpsasime oma sõberitega rõõmsalt ikka Luige Baari. Seal liitusid meiega ka teised sõbrad. Nalja ja naeru palju. Laulsime ise oma soovilugusid üle baari ja tantsisime nii kuis jaksasime. On hetki mida ei mäleta, aga see kõik käib asja juurde. Ahjaaa, mingiaeg panin ikka korralikult tokki ka, kukkusin tooli pealt alla. Esimest korda elus, enne seda olin kõiki oma sõpru ikka korralikult naernud, kui nad Luiges toolilt alla kukuvad. Enam ei naera, üsna valus oli :D
Aga noh , mul on loll komme teatud inimesi nokkida kui ma neid täispeaga näen.,. ja erand ei olnud ka seekord.. aga noh ma ei mäleta ja mul on  tegelt häbi, pole hullu, ikka juhtub :D Hommikul kunagi jõudsime Kevvu juurde tagasi aga kellaajast ei tea ma midagi.
Laupäeval ärkasime kõik kusagil keset päeva. Mingi 5 ajal ehk jõudsime siis lõpuks minu juurde koju. Toimetasime seal ja söime ja olime niisama lahedad. Suuuur plaan  oli olla kodus. Aga nooo kussa kullapai. Pool 12 hakkasime juba liikuma Luige poole, sest oli sõpru, kes vingusid , et nad ei ole saanud minuga minu sünnipäeva tähistada. Kuigi nad kõik olid samuti reedel Luiges. Aga kuna ma olin juba eelnevad 2 päeva joonud, siis kolmas päeva lihtsalt ei läinud enma miski eriti alla.
Liugleisn niisama oma tennistega luige ees ja lasin ketsi. Mingi enne nelja olin juba kodus tagasi.
Pühapäeval ärkasin kell 12 . Toimetasin oma toimetused kodus ära, panin asjad kokku ja Haapsalu poole punuma, Õhtune uni oli hea , sest nvl polnud ju korralikult maganud.
Ning peale seda hakkas uus nädal, mis pole veel lõpule jõudnud :)

Aga sedasi see 19 mulle tuli :)  Olen rahul ja õnnelik :)

Monday, 17 November 2014

otse südamest

Kas sa oled olnud kunagi olukorras, kus sa ei tea mida enam edasi teha või kuidas käituda või olla?
Ei ole? Siis ma räägin sellest, kui aga oled siis tead täpselt mida ma hetkel tunnen.
See lugu sai alguse väga ootamatult. Ma ei oleks  ennast iial sellises olukorras ettekujutanud. Aga nagu näha, elu teeb ootamatuid käändeid ja pöördeid.
Ühesõnaga , lugu sai alguse umbes 1,5 kuud tagasi. Ta lihtsalt tuli ning rohkemat polnud vajagi.
Inimene, kes suutis mu usalduse ja poolehoiu võita nii kiiresti. See on midagi uut. Üldjuhul ma ei usalda inimesi, Temas aga oli midagi sellist, mis püüdis kohe mu usalduse. Ma ei tea siiani , mis see on mis mind temas nii kinni hoiab.
Igatahes, see mis on , on minu jaoks kirjeldamatu. Ma pole ammu ennast tundnud nii nagu ma praegu tunnen. Ei , need pole liblikad kõhus või õhus. See on hoopis midagi sõnu seletamatut ja midagi väga erilist.
Inimesed, kes tunnevad mind aastaid ei tunne mind enam ära. Nad ei saa, aru mis on selles inimeses sellist, et ma olen nõus läbi tule ja vee minema. Olen korduvalt öelnud, et kui vaja korraldan kasvõi III Maailmasõja , aga teda ma ei jäta. Ma ei loobu temast.
Ta on mulle alati olemas, igas olukorras igas hetkes. Isegi kui ta pole minu kõrval, siis tean et ta on ikkagi minuga, sest minu südames on ta alati minuga. Minu jaoks on ta sõnuseletamatult oluline inimene. Mu kõige kallim, parem ja kõike muud veel. Ma hoolin temast väga väga palju.
Ta on isik, kellest ma hoolin iga päeva ja hetkega aina rohkem ja rohkem. Inimene kes saab mulle iga minutiga aina olulisemaks.
Mu elus pole pikkaaega olnud sellist inimest.  Ma arvan,et ta ise ei kujuta ka ette kui kallis ta mulle tegelikult on, sest ma ei suuda seda kuidagi seletada. Ta on minu südames ja väga väga sügaval. Minu südamesaladus.
Mul oleks väga palju veel öelda, aga ma ei oska seda sõnadesse panna.


Sa pole filmistaar, ja pole rikas ka,
Kuid sinu südames on see miski,
Sa kõnnid silmad maas, kui võiksid särada
Ja leida oma teeeeeee.. 


Tuesday, 18 February 2014

Unusatus..

Pole siia juba kaks kuud kirjutanud. Olin oma blogi juba unustanud.
Vahepeal on ju päris palju asju toimunud. Ei oskagi millestki kohe aluststada.
Alustaks siis kusagilt algusest näiteks aastavahetusest.
Aastavahetuse võtsin vastu musi ja sõpradega, Randmäe puhketalus. Väga tore oli. Palju nalja, süüa , juua ja super seltskond. Pererahvas imestas, et me mängisime aastavahetuse öösel kambaga aliast. See oli ikka paras huumor. :D  Hilem kui mäng läbi, läksime pruutidega sauna. peale seda lasime raketid õhku ja uus aasta võis alata. Hommikul oli varajane äratus ja alla koristama ja noh nagu arvata oli läks teine päev ikka vastuvõtuks otsa. :) Igastahes jääb see uue aasta vastuvõtt kauaks meelde :)
Noh , siis sai vaheaeg läbi ja hakkas uuesti pihta see piinarikas kool.. ainult 1,5 aastat veel. Ma pean vastu, või noh pean pidama. Hetkel on küll osades asjades suht nutune seis, sest ausalt enam ei jaksanud .. Aga ma saan hakkama ja teen asjad korda. Kui keegi matemaatikat oskab võtku ühendust, sooviks abi ;)
Nüüd on käes juba veebruar, musi on hiiumaal ja hea on olla :)  Tegin oma elus ootamatu pöörde, millest aga avalikult väga rääkida ei saa, hiljem võivad mured kaelas olla . Aga olen selle otsusega väga rahul. Loodan, et kunagi hiljem kahetsema ei pea.
Mis ma teile veel oskan siin rääkida.. Ega pole ju huvitav lugeda, mida ma kahe kuuga korda olen saatnud, ilmselt ma ei mäleta kõiki lahedaid seiku isegi. Mitte midagi igastahes kahetseda ei ole. Sõbrad on alles ja osad on juures.. Muidugi suudan ma ennast alati igale poole projektidesse ajada ja nii see kevad hooaeg varsti jälle peale hakkab kus ma lihtsalt jooksen ennast ribadeks. Aga mulle meeldib :P
Muidugi peaks ära mainima oma elu olusema osa, et ma olen nüüd juba kuu aega TÄDI :)
Armastan oma printsessi :*
Tahaks teile nagu ilusat talve soovida, aga meil on veebruar ja meil peaks olema süda talv. On mul pigem tunne, et meil on juba aprill ja kevad. Aga mulle sobib.. Kahju ainult,et see aasta lumesaaniga sõit ära jäi.. sellepärast ootan ma veel vähemalt 2 päevaks paksu lund maha. Saaks paar kiiremat teha :D



Thursday, 19 December 2013

Iiiiiiiits christmas time ;)

Pole siia ammu juba kirjutanud , tervelt 1,5 kuud :D .
Aga nüüd on mul TALVE VAHEAEG , ei hakka pikalt kirjeldama kuidas koolis läheb. Ütleme nii, et alati võiks paremini minna.
Kui aga mõelda, seda mida ma ise vahepeal teinud olen siis hmm... polegi nagu kooli kõrvalt eriti eraelu jaoks aega.
Igastahes olen ma õnnelik ja see on peamine :)
Ahhjaaa, neiu sai vahepeal 18 ka ;)

Kõige ilusamaid jõule Teile kõigile !! :)







Friday, 8 November 2013

Sorry I can't be perfect

Elus on hetki, kui sa mõtled,et sind pole enam kellegile vaja. Et miks sa üldse eksisteerid siin? Kui sinu kallal vaid karjutakse, virisetakse ja koguaeg öeldakse, et sa ei tee midagi, kuigi sa enda meelest annad endast parima.
Aga alati tuleb mõelda kellelegi või millelegi heale ja siis mõistad, et kõik pole veel kadunud. Leiad midagi mille poole püüelda. Kedagi kelle pärast pingutada. Annad kõiges endast parima ja näed häid tulemusi.
Mida teha aga siis, kui oled juba leidnud need asjad millepärast veelgi pingutada, aga ikkagi sa ei suuda. Isegi kui suudaks ei taha. Tulemused on aga nendega polda rahul. Mitte miski ei suuuda sind motiveerida, igavene motivatsioon kõiges on kadunud.. Ainuke mõte on, et kui olukord on juba nii hull.. siis pole enam vahet mida sa teed. Hullemaks enam ikka minna ei anna. Teed kõike mida sa isegi teha ei tahaks kui sa lihtsalt teed seda ilma mõtlemata.
On hetki kui tunned, et tahad põgeneda. Aga siis mõtled, et põgenemine on nõrkadele. Ja olukorra eest pole mõtet põgeneda. Kuidagi peab asjale lahenduse leidma. Igal asjal on mingisugunegi lahendus, põhjus või võimalus. Jääd paigale, annad endast parima kuid olukord jääb samaks. Aga tuleb püüda mõelda, et ükskord peab kõik paremuse poole minema. Miski ei saa olla nii,et asjad ei muutuks paremaks.
Sul on kindlasti vedanud, kui sul on sõpru kes sind toetavad hoolimata kõigest mis võib takistuseks tulla. Nad on sinu kõrval nii heas kui halvas. Ulatavad sulle oma abistava käe ka sinu elu kõige keerulisemal hetkel. Need on hetked kui sa tead, et need on inimesed kellele sa saad loota iga hetk, iga kell, iga päev. Sa ei pea kartma,et nad sinu kõrvalt lahkuvad. Nad teavad väga täpselt milline on sinu minevik, olevik ja ehk teavad ka seda kuidas sa näed ette oma tulevikku. Nad ei kritiseeri sind, vaid annavad sõbralikku nõu kuidas õieti käituda ja kuidas olukorda lahendada. Alati sa ei kuula neid, kuid mõtled nende õpetustele alati väga hoolega. Täiesti alateadlikult sa arvestad nende mõtetega, kuigi oled neile öelnud,et sellest pole mingit kasu.
Kurb olles või tujutu olles hakkad paratamatult mõtlema inimestele kes on su elust lahkunud. Kas siis ajutiselt või igaveseks. Meenutad aegu kui sa olid koos nendega, mõtled nendele imelistele õnne hetkedele ja sellele milline inimene sa ise koos nendega olid. Igatsed inimesi kes on sulle minevikus haiget teinud, aga keda sa ülekõige oma ellu tagasi igatsed. Tekib soov ja tahe need inimesed uuesti ülesse otsida neid kallistada ja tunda ennast taas vajalikuna. Tunda seda, et sa oled kellegile siiski veel vajalik ja et keegi vajab sind veel. Tahaksid kogu oma ülejäänud aja olla koos nendega kelle sa aastate eest oma elust hülgasid, sest sulle valetati nende kohta.
Kui sa tunned, et sul on vaja kellegagi rääkida või sa tahad nuta siis tee seda. Enda sees hoidmine on raske ja ilmselt ei tõota see midagi head.. Kui olla piisavalt tugev saadakse kõige hakkama. Tugevus on kõige võti!


Saturday, 5 October 2013

(#)

Pole ammu siia midagi kirjutanud.
Midagi erilist nagu juhtunud ka ei ole. Suurema osa oma ajast püüan pühendada koolile aga kõik tahab hoopis vastupidi välja kukkuda. :D
Koolis on asjad põhimõtteliselt korras. Mõned hinded võiks paremad olla, aga proovin anda endast parima.
Järgmisest nädalast üritan hakata ka trennis käima. Vähemalt jõusaalis. Mingigi eesmärk peaks mainima.
Ahjaaa... ühe endale kalli inimesega sain ka suhted vist taas korda. Mitte, et need oleks mingi sassis olnud aga pole ju ammu suhelnud ja nüüd suhtleme taas tihedamalt. Saan vähemalt kellegilt ausalt nõu küsida ja ise teda aidata kui vaja. :)
Hetkel pesitsen Kurtnas venna juures. Suht hea on Hiiumaalt eemal olla. Kuigi sõberid on nii armsad ja helistavad mulle ikka ja uurivad kuidas läheb ja millega ma tegelen.
Jaa see ka veel, et venna andis oma laptopi mulle. Lihtsalt lampi.. mida paremat veel tahta.. mulle sobib see ju ideaalselt :D

Aga olge siis mõnusad,
Tsauki sauuu :D