Ma ei tea , mida homne toob või mis ma õhtuks söön . Ma ei saa teile öelda , kas olen leidnud omale saatusekaaslase või mis ma homme kannan . Siiani ei tea ma , mis tulevik mulle toob või kas ma viitsin täna midagi teha . Aga ma tean , et mu kõlaritest kostub muusika , mu kapp on riideid täis ja mis peamine - mul on parimad sõbrad , keda üks tüdruk / poiss võib tahta . Ja kullakesed , see ongi kõik mida ma vajan .
Üksinduses, haige olles, segaduses - ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.
Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast, kes sa oled, vaid seepärast, kes mina sinu seltsis olen. Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast, kuhu sa oled jõudnud, vaid ka seepärast, kuhu mina sinuga jõudnud olen. Ma armastan sind seepärast, et sa oled teinud rohkem kui mistahes õpetus, et mind paremaks muuta, ja sa oled teinud rohkem kui mistahes saatus, et mind õnnelikuks muuta. Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta, ainsagi sõnata, ainsagi viipeta. Sa oled teinud seda, olles sina ise. Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki.
See on hämmastav, et ümbritseme end nii paljude inimestega, keda sõbraks kutsume, ja tegelikult on meil vaid mõni üksik tõeline sõber
No comments:
Post a Comment